Esmamulje

Tead Allan, kuulasin su juttu küll hoolega jne, aga ma tõesti ei uskunud, et asi nii hull on :D:D:D, igaüks üritab sulle pähe määrida erinevaid asju. Nüüd kui keegi tahab meie peale naerda, siis see on õige koht. Olime oma arust külma närviga meelestatud ning mitte lasta endale asju pähe määrida ning olime seatud ka tingimislainele. Lennujaamast maha tulles saime kohe täiega tünga taksosõiduga, aga noh alguse asi. Kõigepealt pakuti meile, et sõidutatakse kesklinna 400 000 ruupiaga, ilmselgelt palju. Lõime siis hinna 200 000 peale ja omaarust olime või sees. Aga kurat, see keskus polnud mitte kaugel. Seega maksis igaüks meist 50 000 ruupiat (ca 6,2 AUD). Aga vähemalt saime kiiresti linna. Esimene hotell oli kallis, aga esimeseks ööks sobis küll, me jõudsime ju linna mingi poole 5 ajal. Kõndisime mööda tänavat (tänavad on tõsiselt mustad ja prügi täis- nagu aguli elu) ja vaatasime erinevaid hotelli  hindasid. Lõpuks mingi muri kutsus meid majade vahele, et väga odav ööbimiskoht. Eelmiste kohtadega võrreldes oligi odav, aga üldiselt ikka kallis. Ühele maksis 200 000 öö, aga seal sees olid basseinid ja toad olid mu arust väga ilusad, isegi sooja vett oli ja üle 20 telekanali.

Öösel tänavapeal liikudes pakub iga teine odavalt naisi, ööbimist, taksot, heroiini, marihuaanat jne, kõike saab :D. Toidud olid linnas kallimad kui mujal. Keskmiselt maksavad toidud 30 000- 55 000. Õlle on kallis, igal pool 25 000, kõige odavam õlu 19 000- Allan kurat, sa ütlesid et 50 dollari senti maksab :D:D.

Liikusime siis bussiga Java saarele. Kogu sõit võttis aega 8h (mis on tegelikult kiirem kui tavaliselt). See oli mu elu kõige julmem bussisõit. Ma arvan, et kui Marko Märtin oleks selle bussi peal istunud, siis oleks ta karjunud nagu väike tüdruk :D:D. Liikluskultuur puudub, siin sõidetakse seal, kus sõiduk läbi mahub. Möödasõite tehakse lihtsalt mööda pressides ja teed on sama laiad kui pool maanteest Eestis. Bussisõit maksis kokku 125 000. See sisaldas ka tund aega praami sõitu teisele saarele.

Bussiga sõitsime Surabayasse kus ööbisime rongijaamas- MMMMM KUI HEA PEHME MARMOR PÕRAND. Hommikul hüppasime rongi peale mis sõitis Jogjakartasse, pilet maksis 85 000 esimeses klassis, oli täitsa normaalne. Kokku oleme tulnud Balilt siia ca 700 km kaugusele.

Nüüd siis peatume mõned päeva siin, vaatame alles 4 kuud tagasi pursanud vulkaani üks päev ja templeid. Neid vaatame rolleriga, laenutame selle 24 tunniks ja see maksab 60 000- suht odav.

Söögikohtades on söögi hind ikka sinna 30 000 kanti, aga tänavapeal tehaks samuti head süüa, ja see maksab kõigest kuni 15 000. Söögid muideks on väga head. Käisime eile siin kohalikus kunstigaleriis, kus tehakse maale riide peale (kas siid või puvill), väga väga ilusad maalid. See on kohalike oma stiil, möllatakse värvide ja vahadega jne. Me pidime midagi mälestuseks kaasa ostma. Mulle meeldis üks maal nii väga, et ma lihtsalt pidin selle ära ostma, kunagi oma elamisse väga lahe panna. Ardo ostis ka ühe maali, 25 USD. Minu maaliga oli jamamist. Sellepärast et küsiti alguses 250 Eur :D. Loomulikult ei oleks elu sees nii palju maksnud. Siis hakkas pihta tingimine, mis kõige naljakam, siis vennad väitsid, et nad pole kaupmehed, lihtsalt toetavad kunsti ning ise kogu aeg täiega kaubeldes. Ma sain selle maali lõpuks 50 AUD, see on 400 000 ruupiat. Tüdrukud ei langenud kaubandusohvriteks :D.

Kui sina Allan raiskasid kuu ajaga siin ca 500 daala, siis minul on läinud esimese nelja päevaga 150 daala- nüüd hakkab säästuperiood. Süüa saab ka ühe korraga nii väga, et ma pean kaks portsu sööma :D:D:D!!!!!

Okei, olge tublid.