Osavad pätid

Eks igaüks saab kuskilt uuest kohast uued kogemused- samuti oleme ka meie saanud- varastamine:D (Lepatriinu emme võib meile puurid valmis vaadata :P). Austraalias veedetud aja jooksul oleme varastanud järgmisi asju: sidruneid tänavate pealt, raamatukogust ajalehti ja poest vett ning kooki:D. Kusjuures see kõik vastab tõele, aga ega me nahaalselt siis ei varasta, me teeme seda, stiilselt ja veel sedasi, et mitte keegi aru ei saa:D. Sidrunitega on asi lihtne, tuleb käia mööda tänavat ja vaadata aedadesse, osad sidrunipuud on suured ja ulatuvad ka tänavale, sealt on lihtne võtta. Tänagi käisime neid võtmas, oli vaja midagi, millest teed teha, egas siis midagi, ma tegin pätti ja Arts muudkui noppis neid puu otsast, keset tänavat, kus inimesed kõndisid ja autod sõitsid:D:D. Ajalehte oli meil ka vaja, vaatasime sealt autosid ja otsisime tööd. Raamatukogu hakati sulgema ja meil on vaja veel sealt lugeda, seega mõtlesime, et aga äkki võib kaasa võtta selle lehe? Arts hoidis lihtsalt lehte käes, kui välja kõndisime, ja mitte keegi mitte midagi ei ütelnud, järelikult võis võtta:D. Veega on lugu huvitavam, sest see oli 10l kanister, pole mitte väike. Kuidas siis saada suurest marketist võtta kaasa 10l veekanister sedasi, et selle eest maksma ei pea? Asi oli lihtne (kuigi ega me seda ei plaaninud päriselt teha, lihtsalt juhtus), nimelt ostad igast asju ja kahe grupina. Tüdrukutel oli see vesi ja muud träni, ning meil omad asjad. Kui need asjad sai laotud poemüüjale ette laua peale, siis ta hakkas neid läbi lööma. Me muidugi aitasime ka tüdrukuid, võtsime nende asjad ka enda kätte, aga vesi sai haaratud enne kui ta jõudis selle läbi lüüa, me täitsa kogemata tegime sedasi. Avastasime selle alles kodus, tsekki vaadates:D. Koogi varastasid tüdrukud täna samast poest:D, jällegi kogemata. Löödi asju läbi kassa ja arvuti jooksis kokku, aga tädi oli toppinud juba koogi kotti ja tüdrukud võtsid koti ära, kui tädi hakkas algusest asju läbi lööma kassast. Tüdrukud avastasid selle hiljem tsekki vaadates:D.

Täna käisime Ardoga autot vaatamas, kohale jõudmine võttis aega, oli ühes Perthi eeslinnas, mis suht kaugel ja oli vaja minna rongiga ja siis hiljem bussiga edasi. Tegelikult pidi rong edasi ka minema, aga täna millegi pärast lõppes rongisõit varem kuid juba olid bussid organiseeritud ette, tasuta loomulikult. Pidime maha minema Edgewaters-is aga magasime selle maha, kuna bussijuht ei ütelnud peatuse nime ega ei peatunud seal. Sõitsime suht kaugele edasi:D. Kohale jõudes helistasid juba auto omanikud, et kus te olete, me siis vastasime, et kaugel teist:D:D. Aga nad sõidsid ise sinna autot näitama, vaatasime siis ära, tegime sõitu nende koju ja ostsime ära. Alghind oli neil 2000 dollarit, ma siis räägin nendega, et me vaesed seljakoti vennad, et üle 1500 ei taha nagu maksta:D. Nad siis ültesid, et tahaks ikka 1700 saada vähemalt. Ma omakorda vastasin, et aga teeme siis kuldse keskmise, 1600 daala? Ja nad olid lõpuks nõus:D. Nüüd olemegi neljakesi renault 19 omanikud:D. Auto on täitsa korralik, eestist selle aasta autot nii korraliku ei leia, siin autod ei mädane:D. Autol on ainult üks viga, nagu  neil kõigil siin, ROOL ON VALEL POOL!! Vähe sellest, liiklus ka teistpidi ju:D, sai proovitud täna päris pikalt sõita selles liikluses, mööda kiirteed ja Perthi kesklinnas jne, imelik on, aga saab täitsa ilusti hakkama:D. Homme vaja siis kindlustus teha ja omaniku  vahetuse värk on veel vaja kunagi teha, kui kiri mulle saabub. Plaan homme lõuna poole liikuda, vaadata mis seal toimub, tööd oleks vaja nüüd juba leida:D.

Parimat teile sinna, olge tugevad ja ärge haigeks jääge ;)

Ahjaa, ma oskan juba päris hästi Lepatriinule soengut teha :D, võin täitsa juuksurina siin tööle hakata, pildid on ka face-is üleval:D, kõike paremat!

Valge hiinlane

Passisime siin eile sellises kohas nagu Aussijobs. Tegemist nagu tööbürooga just nimelt meiesugustele (backpackers). Tööd oli isegi palju, aga rahvast oli ka palju. Mõni meist oleks tööle saanud, aga see tähendanuks seda, et kõik oleksime saanud erinevatesse kohtadesse, me tahtsime ikka kokku jääda. Tööpakkumisteks olid siis näiteks mingi kartulikombaini peale korjajaks, WC küürija (7h päevas, 6 päeva nädalas :D:D), mingi torumees, puussepp ja ka veini aias töö. Veini värk oleks meile nagu ideaalselt sobinud kuna otsiti täpselt 2 tüdrukut ja 2 poissi. Aga kurat, osad olid seal juba kauem oodanud töökohtade peale ja seega said nemad. Esmaspäeval läheme jälle sinna uurima, lubati meiega rääkida.

Võibolla on meie plaaniks esmaspäeval maale sõita, nimelt homme läheme omale autot vaatama. Olen rääkinud ühe eraisikuga siin pikalt, kellel on Renault 19 :D, homme saame temaga kokku ja eks paistab, kas ostame ära või mitte. Autoga inimesed saavad enam vähem kohe tööle. Kui auto ostame, siis liigume esmaspäeval põhja poole, läheme õnne otsima aborigeenide sekka:D:D. Muideks siin kuulsime sellist asja seoses aborigeenidega, et ühed eestlased sõitsid autoga kuskil maal ja kogemata ajasid alla ühe aborigeeni. Läksid nad siis kohaliku politsei juurde ja rääkisid loo ära. Politsei ütles, et ah las lebab tee ääres, ega neid siin ei loeta:D, väga julm suhtumine igastahes.

Käisime eile ööklubis, jaaaaaaaa, vot sellest me puudust tundsimegi:D. Ööklubi oli äge, muusika oli viimase peal. Suur tantsusaal oli samade mõõtmetega kui Tartu CT :D. Tantsida sai mitu tundi. Rahvast oli täiega täis, enamus asiaadid ja mustad. Mustad olid nagu šaakalid, kui Andra näiteks üksi jäi korra, siis mustad liikusid ligi ja küsisid, et noh, mind ootad wee:D:D. Aga selle ööklubi looga on ka seotud tänase postituse pealkiri- VALGE HIINLANE:D:D. Nimelt leidis Andra omale sealt silmarõõmu;) ja ütles seda siis ka Lepatriinule selle vali muusika taustal. Andra ütles, et tegemist siis inglasega, kes töötab firmas kuskil, Lepatriinu aga (nagu alati saab jubedalt nalja:D:D) kuulis, et hiinlane ja veel oma firmaga:D. Andra sai tema numbri ja hiljem liikusime sealt ära. Läksime välja, et otsida veel klubisid (nõme on siin see, et enamus klubidest pannakse juba kell 2 öösel kinni). Väljas oli natukene jahe ja Andra võttis oma kotist jaki välja. Number oli aga seal samas kotis, jaki peal ja see kukkus siis maha jakki haarates. Sellest ei saanud muidugi mitte keegi enne aru, kui olime kodus. Ja seal siis Lepatriinu naljatas, et Andra kaotas valge hiinlase ära :D:D ja mina lisasin, kellel oli oma firma:D:D:D. Jällegi kõik naersime pikalt niiet kõht krampis:D. Õhtul jõudsime ka järeldusele Lepatriinuga, et ta mõtleb läbi Eesti (kuna vahel läheb kaua aega:D) ja siis Lepatriinu lisas veel, et käib jah, koos 3 vahepeatusega veel:D:D:D:D.

Vot, aga meil on ka oma plaan olemas, kui me tööd ei saa ja raha otsa saab- nimelt on Melbournis inimkatsete värk:D. Lõigatakse varvas ära ja õmmeldakse tagasi- internid saavad harjutada. Selle eest pidavat saama 15 000 daala:D:D. Ja plaan ongi järgmine- kui raha otsas, siis kuidagi peame saama Melbourni, sinna saame sedasi, et mina ja Arts käime spermapangas ära ja saame sõidu raha. Kohale jõudes laseb igaüks midagi küljest lõigata ja tagasi õmmelda ja mure murtud:D:D:D

Päikest teile Eestisse, tsauuu!

Vat vat vat

Alustame kohe Annika heade sõnadega- loogika tapab mind:D:D:D:D. Vaatasime eile Ürgmeest ja Annikal on olnud juba ammu küljes komme ütelda vat vat vat mingi asja peale, milles tal õigus, täna on ta seda eriti korrutanud:D.
Ostsime eile endale kõik kohalikud kõnekaardid (minu nr on 0457587840) ja üritasime siis oma neti pulkadega netti saada. Aga näed, ei saa, mitte kuidagi, küll ma üritasin alles, no mitte kuidagi. Käisime siis täna esinduses asja uurimas, tüüp võttis kõigi läpakad ette ja mõne minuti pärast kõigil juba töötas, väga lahked ja toredad inimesed on siin. Oleme juba mitu õhtut ka trenni käinud tegemas, väike jooksmine ja pärast seda igasugused harjutused. Täna on tüdrukud meid jubedalt maha teinud :P, noh, eks tegelt ole aeg kah asjadel muutuda:D. Aga jah, esiteks hakkasime Ardoga kana praadima ühel sellisel elektrilisel pannil, aga see ajas jubedalt suitsu tuppa, oii meid siis noriti või:D, et vat vat vat, ega teiegi ei saa kogu aeg ilusti sööki tehtud:D:D. Nii, teine asi oli siis minu norimine pedeks, saate aru PEDEKS. Tegelikkuses tuli jutuks meil üks võimalik töökoht siin, kus oleks võimalik üüriraha kokku hoida sellega, et käid nö hostelis tööl ja sellega vähendadakse üüri raha. Tüdrukud siis ütlesid, et kas poisse ka võetakse sinna, ma ütlesin, aga mis seal imelikku ja lisasin sellise peenema häälega uksele koputades, et Room service. Siis Andra ütles, et sellised ei ole päris mehed kah:D ja Arts juba teisest toast karjus, et haaaah sa oled PEDEE:D, ja nii Andra ja Annika on naernud minu üle juba terve õhtu:D. Tegelikult oli päris asjalik päev, saime jällegi töö osas natukene targemaks, eks paistab mis edasi saab ;) elu on lill:D.

Just seda postitust kirjutades ütlesid tüdrukud, et jah, ürgmehes on palju tõtt, enamus mehi siiski on sitapead- aitääh:D:D. Külle me nendega hakkama saame :D;)

Kõike paremat teile.

Veekeedupäev

Täna oli jällegi ookeani päev. Käisime rannas, kus polnud mingid lifeguard värki ja seal olid väga tugevad ja kõrged lained. Kui lasid ennast lainel kaasa viia, siis said päris pika sõidu kuni ranna peale välja. Oleme ikka korralikult PRUUNID juba:D:D. Ranna poole kõndides nägime ühe maja ajas sidrunipuud, me siis Ardoga käisime raksus, võtsime kaks sidrunit ja panime tüdrukute kotti  need:P. Tagasi tulles sai jällegi palju nalja, ühte ma ütlen, tüdrukuid ei tohi üksipäi jätta:D:D:D:D:D. Asi oli nimelt selles, et meie Artsiga läksime poodi, tüdrukud mõtlesid, et lähevad koju ja saavad siis toitu hakata omale tegema varem. Noh koju nad siis suundusid ja lõpuks jõudsime ka meie tagasi. Lähme siis kööki ja kõik kuidagi vaikne, Lepatriinu lõigub kapsast ja porgandit laua peal ja siis hakkab vaikselt itsitama, siis hakkab ka Andra vaikselt itsitama. Meil Artsiga kohe selge jälle kõik, et midagi on nad teinud:D. Küsime siis, mis viga, keegi midagi ei ütle. Liigume köögivalgusti lüliti suunas, pime oli, tahtsime tule põlema panna, aga vaata nalja, tuli mitte ei lähe põlema ja seda terves majas:D:D:D:D siis hakkasid juba tüdrukud täiega naerma ja rääkisid loo ära. Vaadake meil siin puudub pliit. Selle asemel on selline elektriline keedupott. See on plastikust ja sisse käib sinna kausi moodi pott milles siis keedetakse. Tüdrukud aga osavad unustasid selle poti sinna sisse panna ja valasid kohe vee nende elektri asjadele peale ja siis loomulikult lõi kogu majas elektri välja:D:D:D. Noh egas midagi, läksime Artsiga vaatama, kus elektrikilp asub, õnneks oli kohe maja ees ja saime asja korda.
Leidsime, et poes on tegelikult päris palju odavaid asju ka, see siis nagu omatoodang siin. Naljast siin puudu ei tule, tüdrukud on sündinud koomikud:D:D:D:D
Väga lahe on siin ja loodetavasti on ka teil Eestis +5 väga meelepärane ilm:D:D:D:D:D

Ahjaa, Lepatriinu emme, tegelikult on tal tuba suht korras ikkagi, ma tabasin väga õige hetke kui tuba oli sassis:D (tegelikult ta peksis mind, et ma seda sulle räägiksin ;):D:D:D

Hea küll, parimat teile:)

India ookean

Täna sai siis mindud ookeani äärde- sinine, soe, maagiline:D. Tõesti lihtsalt väga ilus. Lained olid tavapärasest nii mõni korda suuremad, nendega mängisime nagu väikesed lapsed. Ookeani äärde minemiseks kulus aega ca 20min- kodust natukene jala rongijaama, sealt keskmiselt 3 daalaga rongiga juba ookeani äärde. Tundub praegu, et täna sai vist natukene palju päikest:D kõigil meil näod täiega punased ja õla peal nahk veidi nagu kakub. Aga jah, vesi oli ca 20 kraadi soe ja häääästi sinine ja veel rohkem soolane.

Tagasi tulles läksime rongi pealt maha ja mingi julm rahvamass oli järsku vastas ja kõik plaksutasid ja mingi punane vaip oli ühe rongi ukse ette pandud. Televisioon oli kohal jne. Tegemist oli siis mingi rongi liiklust edendava sellise üllatusega, kus paljud said ka intervjuud anda. Kõnnime me siis vaikselt seal eemale ja järsku üks tüüp kaameraga ja telereporter annavad meile annika planketid, et täitke ära ja me teeme teist kohe siin kiirelt intervju. Me alguses ei osanud midagi ütelda, aga siis ütlesin, et okei, teeme siis ära:D. Ja nii siis küsiti meie käest Perthi kohta ja liikluse kohta. Vot, vb oleme telekuulsused varsti:D:D:D.

Aitab siis tänaseks, kuna eelmine postitus oli pikk:D.

Parimat ja ilusat talve:D:D

Nädalavahetus- puhuks linnapeal

Perth on tõesti väga mõnus ja ilus linn, täiesti koduseks saanud, mis sest et linn on jube suur. Kesklinn on suht risti rästi läbi käidud ja bussiliikluski selge. Üleeile sai siis esimest korda poes käidud söögiasju ostmas. Hinnad on ikka suht kallid, üksikud asjad leiduvad, mis on enamvähem sama Eestiga. Leiba siin ei müüda ja sai maksab 3-5 dollarit (ca 33-55kr). Piima hind on  2,5 dollarit, mis on enam vähem. Puuviljad on natukene kallimad, pole hullu, aga kurat, liha on poes ikka ( heade sõnadega öeldes) sitaks kirves:D, enam vähem mingi 30daala kilo. Muidu täitsa okei, ahjaa, vett väga kraanist ei kõlba juua, sest maitse, lõhn ja isegi värvus mingil määral on päris sarnased Tartus oleva Aura veekeskuse basseini veega- aga sellesmõttes on hea, et hambaid ei pea pesema, loputad korra selle mürgi veega suud ja ongi puhas:D:D. No ja õlledest ei tasugi rääkida siin, alla 80kr õlut poes pole ja ega seegi pole 0,5l pudel vaid 0,33. Toitude maitse pole ka eriti sarnane Eesti toitudele, meenutavad seda ainult. Hommiku kaerahelbe puder mille ostsime on päris hea ja piim on ka hea. Mõnipäev läheme vaatame ka turu peale, sealt peaks odavamalt asju saama- jubedalt tahaks lihaJ.

Laupäev oli lihtsalt nii lahe ja lõbus. Räägin siis kohe naljakad kohad, mis veel meeles on- nagu alati on enamjaolt seotud ikka Lepatriinuga:D:D:D:D. Kõigepealt siis ühes poes käisime plätusid ostmas. Kõik vaatavad ja imestavad, et ohoo mis soodsad hinnad, 3x odavamad plätud kui Eestis. Plätud olid eraldi riiulitel ja juures sildid, et 5 ja 8 ja 9 jne. Vaatame siis neid ja proovime, et mis sobib ning natukese aja pärast alles taipasime, et kurat need ainult suurused, igal olid ikka eraldi hinnad peal. Sellegi poolest olid hinnad samad, mis Eestis. Riided on isegi odavamad kohati. Everlast boksi riided ja tossud, julmalt lahedad ja nii heade hindadega, et osta või pood tühjaks. Muidu on hästi palju huvitavaid riideid ja ka muid kulinaid.

Teiseks kõndisime me tänava peal ja nägime ühte väikest autot, Toyota Yarist. Ardoga siis mõtleme, et sellise auto peaksime ka siia ostma, et see võtab vähe kütet. Ma ütlesin, et hea auto jah, saab tervele Austraaliale tiiru peale teha ühe paagitäie küttega. Lepatriinu siis imestunult ütleb, et tegelt ka wää, ohhh nii lahe:D:D:D:D. Siis kui me keset linna julmalt naerma hakkasime jõudis ka Lepatriinukesele lõpuks kohale, et Austraalia vist on jah tsipakene ikka suur selle jaoks:D. Nalja jälle kui palju.

Kolmandaks oli lahe asi see, et käisime loodusparis ja tagasi tulles läksime ühte bussijaama, kus kõik ootasime bussi. Oleme siis ootanud kuskil 15 min, kui buss kihutab täiega bussipeatusest mööda. Kõik imestavad, et mida kuradit nüüd. Ja Andra siis vaatab bussipeatuse kõrval olevat silti ning tuli tal endalgi meelde, et Hail the Bus (viipa käega bussile, et peatuks). Kõik täiega naersid ja lõpuks läksime ikka jala edasi:D. Sellega muidugi asi veel ei lõppenud. On juba õhtu ja tahame kesklinna poole tagasi sõita. Oleme siis 5kesi bussipeatuses ja ootame juba kaugelt kaugelt kaugelt bussi. Näeme, et buss tuleb ja kõik 5kesi kargame püsti tähtsalt ja lähme teele ligemale ning kõik viipame, täiega lehvitame bussile, ja see kurat ikka sõidab mööda, aga silt oli ees, et Not in Service ( ei tööta). Jälle kõik irnusid nii, et kõhud kõverad. Looduspark oli  muidu päris äge. Igast imelikke asju on seal- hästi huvitav loodus.

Neljandaks käisime siis ühe saare peal, mis on keset ühte suurt jõge siin linna sees, känguruusid vaatamas. Kusjuures saime neile isegi pai teha (piltide pealt ka näha;)). Sinna viisid ühed väravad. Väravate peal oli igast silte, mida me muidugi känguruu vaimustuses ei lugenud:D. Läheme siis sisse väravatest ja vaatame väravate juurde (suht pimedaks juba läinud kah väljas) ja näeme, et mingi kuradi kõver ja ussi moodi asi maas, pikk ka teine (ca 2m). Egas midagi, võtsime julguse kokku ja lihtsalt hüppasime ja jooksime sealt kiiresti mööda. Hiljem tegin sellest pilti natukene kaugemalt ja siis kodus pilte uurides ja zuumides saime aru, et tegemist oli lihtsalt oksaga:D. Seda me mõtlesimegi, et miks ta samas asendis oli kui me tagasi hakkasime minema, et kas ta varitseb meid:D:D:D:D. Aga känguruude juurde sai juba kaugelt rahulikult hiilitud, aga nad ei kartnud üldse. Lõpuks olime juba täiesti nende seas ja nad ikka väga välja ei teinud. Mõtlesime, et kui juba siis juba, teeme pai kah:D:D. Tegime siis korralikud paid- hästi mõnus pehme karv on tal ja muidu selline armas värdjas nagu ma armastasin ütelda- nagu suur rott, kellel on jäme pikk saba ja väga suured pikad kintsud ning kes näksis muru ainult- enam vähem roti ja jänese ristsugutis:D:D. Aga muidu pildistasime neid seal ja tegime pai ja siis Lepatriinukesel, kellel on väga lahedad mõtted (meil pole kunagi igav:D), tuli ka seekord väga heale mõttele: äkki kallistaks neid kaaa, nad on nii nunnud:D. Ma lõpuks sain talle aru pähe pantud, et ei tasu ikka kalli teha:D ( hea et ta neid ei lüpsta ei saanud, vaid üritas nagu näha pildid). See selleks, tagasi minnes siis paneme ilusti väravad kinni ja puha ning hakkame ligemalt uurima neid silte, mis seal ees värava peal olid. Kõigepealt leidsime kirja, et känguruud on väga ettearvamatud ning võivad inimestele päris kõvasti viga teha- meil läks õnneks:D. Teine silt, et kindlasti mitte katsuda känguruusid, sest nad on üle piserdatud eluohtlikute pestitsiididega. Peale selle sildi lugemist oli sekundite küsimus, kui me kõik olime seal ligidal asuva jõe ääres käsi pesemas ning ei toppinud käsi näo ligi enne, kui koju jõudsime:D:D:D:D. Ma siiamaani norin Lepatriinut, et äkki ta tahaks võibolla alligaatorit kallistada või mingile tuumajäätmele kalli ja musi teha:D:D.

Viiendaks siis läksime Lepatriinuga kahekesi koju läpakatele järgi, teised jäid raamatukogu juurde ootama, üks läpakas oli neil kaasas. Läheme siis oma kodu juurde, esimesest väravast läbi, mina veidike tagapool, siis teisest väravast saab Lepatriinu juba peaaegu läbi kui karjub ja jookseb tagasi ning tõmbab värava täie pauguga kinni:D ja jookseb mu selja taha ja ütleb, et seal on keegi. Ma siis ka mõtlen, et oh jummel, mis koll seal on, mingi krokodill või?!:D Lähenen siis rahulikult sinna teise värava taha ja vaatan, väike armas musta-valge kirju kiisukene kõnnib tooli alt aia suunas, pärast seda ma kukkusin nii jubedalt naerma, et peaaegu olin pikali maas. See pole veel kõik. Läheme siis oma majja sisse ja, mina pakin oma arvutit ja lähen kööki, kui kõrval toas keegi täiega madistab ja siis kostub julm naer. Küsisin, et mis juhtus, keegi midagi ei vasta. Lähen siis tuppa järgi ja vaatan- Lepatriinud on pikali maas, naerab nii julmalt, et ei saa isegi rääkida ja siis märkan ka mina laes ühte keerlevat asja. Nimelt tüdrukud lükkasid oma voodid kokku ja panid selle sääse ja putukate võrgu üle kahe voodi, kinnitades selle laes oleva suure ventika külge. Lepatriinu muidugi pimedas läks ja omaarust pani tule põlema, millele järgnes julm vurin, Lepatriinu arvas, et tegemist on lihtsalt nende tule lülitiga, mis vahest natukene põriseb, aga millegi pärast tuld ei olnud. Lõpuks ta ikka leidis ka tule ülesse:D ja tulemus oli käes (näha ka pildid). Kui minu silmad seda nägid, siis ma pidin püksi tegema, ma ei saanud samuti häält suust välja, lihtsalt nii naljakas. Sellest saaks teha täitsa komöödia filmi:D:D.

Ma pean ikka kõik ära mainima, seega kuuendaks olime kodus, sõime parasjagu. Läksin külmikust mahla tooma. Lepatriinu nägi seda kõike ilusti pealt, ta oli kõrval. Nimelt võtsin kümikust mahla, mis on plastpudelis, valasin selle tassi ja andsin temale. Tegemist oli siis ananassi mahlaga, mis on veidike tumedam kui teised mahlad. Ta vaatab seda natukene aega ja ütleb, et kas see on kohvi:O???? Ma vastasin, et jah, panin natukene aega tagasi kohvi plastikpudelisse ja külmkappi keema:D:D:D Jällegi kõik olime kõveras.

Nalja ikka saab jubedalt. Väga selline chill on olla siin, kuidagi murevaba tundub see elu. Tööasju hakkame see nädal nüüd vaatama. Hosteli omanik lubas meile igast töö värke vaadata ja uurida, tal suht palju tutvusi, siis meil siin kõrval naabrid, kaks tüdrukut, üks inglismaalt ja teine iirimaalt, nendega rääkisin juttu, siis inglanna käest saan ühe maakohas asuva talu peremehe nr ja värgid, kus saaks viinamarju korjata ja tüdrukud saaksid house keepingut teha, et loodame kõike paremat. Esialgu tahaks küll maale tööle minna. Hosteli omanik pidi ka teadma talupidajaid, võibolla saame viljakoristusse tööle, eks vaatab. Kunagi järgmise aasta alguses hakkab pihta ka krabilaevade hooaeg, tahaks sinna samuti tööle saada.

Ükspäev tahaks ookeani ääres ka ära käia, ei ole väga kaugel meist, mõned minutid rongiga sõita. Ilm on väga hea, päike küpsetab päris hästi. Elamine on ikka päris luks tegelikult, maja on hästi ilus, muidugi kui maale tööle läheme, siis liigume ka siit minema, elamine pidi olema luks samuti seal kohas, millest naabritüdruk rääkis- mere ääres:D mmmm.

Vot, aga järgmised seiklused kunagi hiljem, ilusat ilma teile Eestisse- kas seal pidi olema mingi lumetorm või??? :D:D:D:D:D:D :P

Kui ma siia pole pilte üles saanud, siis facebookis on nad üleval ;)

Perth

Oleme siis praegu State Library-s netis, sest raamatukogu on üks allikatest, kust saab tasuta netti. Päev on jällegi igati korda läinud, igal pool kasvavad palmid ja muud imelikud asjad:D. Kohale jõudsime pool 6 hommikul kohaliku aja järgi ja kohe sai võetud väiksemat sorti buss, mis maksis 12 dollarit. Lahe oli see, et juba bussis saime aru kui lahked ja toredad inimesed siin on. Bussijuht rääkis valjuhääldis nagu giid Perthi kohta kõike:D. Väga huvitav on ka see, et bussid siin ei toimi nii nagu meil, vähemalt mitte need bussid, mis tulevad lennujaamast. Nimelt puudub nendel bussidel marsruut, nad viivad sind sinna kuhu sa ise tahad :D nagu takso:P. Igastahes jõudsime siia linnaossa kuhu tahtsime Northbridge-i ja saime väikese otsimise peale väga laheda hosteli. Tegemist pigem majaga mille saime natukeseks oma kasutada kuna hostel ise hetkel täis. Nädal aega maksab 150 dollarit, suht norm hind. Seal on ka oma mõnus õu ja gaasigrill jne. Igastahes nüüd üritame teha TFN numbrit netis, et siin üldse tööle asuda. Hosteli omanik juba rääkis, et ta teab paljusid tööpakkujaid ning annab meile kindlasti kohe teada kui midagi peaks leiduma- tööd on muideks päris palju siin.
Täna õhtul plaan vaatama minna känguruusid:D. Seoses känguruudega on olemas ka tänane nali jällegi- arvake, kes on autor, meie väike armas Lepatriinukene:D. Nimelt rääkides täna hosteli omanikuga, tegi ta meile kohvi ja loomulikult pani sinna sisse piima. Joome siis rahulikult kohvi ja Lepatriinukene näeb piima kanistri peal känguruu pilti :D. Ütles siis, et ohooo, vaadake, isegi piima peal on känguruu pilt. Ma ütlesin siis, et loomulikult on, kui tegemist känguruu piimaga. Ja ta vastas, et ongi we:O? Ma ütlesin, et jah ja küsimusele, et kuidas teda lüpstakse vastasin ma, et känguruu pannakse suurde tünni ja ta hüppab seal sees omal piima välja:D:D:D:D:D:D:D ja nalja on siiamaani:D. Samuti tegin mina täna hea nalja. Omaarust käisin enne lendu Yskis ja ostsin ühe korraliku suurusega rätiku:D. Lähen siis täna üle pika aja dussi alla ja hakkan oma rätikut võtma ja mida nalja, mul on hoopis kaks rätikut, aga jama asi see, et suurus ühel on võrdne minu käelaba suurusega:D:D:D, et jah, suht tillukesed teised, aga vähemalt igav siin ei hakka!
Tegime täna esimest korda süüa austraalias, eestist kaasa võetud kiirtoitudega. Segasime kõik kokku, supid, nuudlid, mingi sõjaväe värk ja siis ka kartuli puder:D. Sai tehtud 4 portsu jagu, ütleme niiet ei olnud just kõige parem gurmee:D. Muideks selle toidu nimi oli meil LUDI :D:D:D:D. Aga muidu päike paistab, päris soe on kah ja varsti läheme känguruusi vaatama, tahaks näha mismoodi nad piima annavad:D. Homme vast käime ookeanis ääres ära.
Imelik on ikkagi see kui lahked ja abivalmid inimesed võivad olla. Täiesti tavaline kohviku töötaja tuli kohvikust välja, et näidata, mis moodi me saaksime soovitud kohani, hätta siin väga ei jää. Edaspidised plaanid on siis vajalikud pangaarved, TFN number ja mobiili nr ära teha ja siis maale suunduda, peatselt on algamas viljakoristus aeg. Nüüd aga tuleb nädalavahetus ja siis on siin peamised kohad kinni linnas, seega tulevad puhkepäevad:P
Igastahes päikest teile ja esimesel võimalusel postitan jällegi;)

London ja Malaisia

Jaaaa, Londonis oli lahe, 24h passida selles ühes terminalihoones, mis muidugi oli äärmiselt suur, aga kuradi kõvad kiviplaadid magamiseks :D, vähe sellest teised eestlased kõrval panid sellist pidu, et kella 3ni öösel lauldi gumbajaad:D:D ja siis kell 4 juba aeti meid lennujaama töötajate poolt minema kuna rahvas pidavat varsti seal liikuma hakkama. Ahjaa, Tallinnast veel niipalju, et jõudes lennuki peale, ei lootnud me näha mitte ühtegi tuttavat, aga kae nalja, Ott ja Märt ja veel mõned Läänemaalt sõbrad sõidavad täpselt samat marsruuti kusjuures:D:D seega igav meil ei ole.
Londonis hakkas kohe nalja saama, mille autoriks meie armas Annika :D. Nii, asi oli nimelt selles, et oli vaja kuskilt saada kuuma vett kartulipudru ja paki suppide jaoks. Ütlesime tüdrukutele, et kraanist tuleb suht kuuma vett, et proovige sellega. Nad siis liikusid WC-de suunas kuuma vee järgi. Panid siis kuuma vett tassi, aga vesi polnud piisavalt kuum:D. Annikal aga tuli väga hea idee: äkki saaks seda vett veel kuumutada kätekuivatus puhuri all:D:D:D:D:D:D:D:D Liikudes aeglaselt tassiga puhuri alla, hakkas järsku puhur tööle ja puhus pool tassist Lepatriinule (Annika) peale:D:D:D:D:D Me naerame seda siiamaani, ma olen päris palju juba norinud sellega, varsti saan vist peksa kah::D:D:D.
Natukene valesti sai ajastatud tervise värk meil Ardoga, palavik on, kurk valus, nina kinni, vähe veel sellest mul läks mingi puru silma, mis oli terav ja tegi põrgu valu- nüüd aga on ok juba. Aga tegelikult see väga ei koti, varsti läheb üle.
Järgmise päeva õhtul siis ootasime oma lendu Kualasse. Ilus suur lennuk, läikis- imeline raud linnuke:D- anult et esimene start kohe ebaõnnestus kuna lennuki starter ütles ülesse ja mootor ei käivitunud:D:D:D- natukene ootamist ja juba oli korras. Mõtlesime, et juba olime ära sõnunud, rääkisime igast asju Ardoga, mis võib lennukiga juhtuda:D. Aga nüüd siis oleme juba Kuala Lumpuris- kirjutangi ka blogi siin kuna Londonis oli nett kirves. Siia jõudes oli lennukis suht oki, aga välja tulles lõi selline sooja pahvakas näkku, juba palav on. Mina viskasin teksad ja muud riided prügikasti ja võtsin lühikesed välja. Viskasin ära kuna pagas niigi kõige raske ja üle 20kg:P (20 võib olla). Aga muidu on hästi lahe ;) Rokime täiega ;);) Mõne tunni pärast Perthi poole teele.
Ilusat SUVE teile eestisse :D:D:D

Veel eestis

Ühel väga tavalisel nö pahal Eesti suusailmal (ärme hakka kohe ropendama) tekkis mõte- mõte minna kaugele, mõte saada ära igapäeva elust, omamoodi ka mõte pikendada oma lapsepõlve ehk ülikooli aega, mõte teha midagi, mida pole kunagi teinud, mõte alustada nullist ja vaadata kuidas hakkama saada- see on mõte elada ja võtta elult kõik mis võtta annab ehk minna Maa kuklapoolele- Austraaliasse!

On olemas väga erinevaid inimesi keda mina lahterdan kaheks: ühed on ründajad, teised on kaitsjad. Ründajad ongi need, kes võtavad elult kõike mida see pakub, kaitsjad aga vaatavad, mida elu toob. Mina kuulun kindlasti ründajate hulka (Annika- pink power ;))! Paljude arvates on see hullumeelsus minna lihtsalt tundmatusse kohta ja seal vaadata, mis edasi saab. Minu arvates on see aga väga lahe, uued seiklused, uued sõbrad, põhimõtteliselt uus elu. Ma ei väidagi, et uusi probleeme ei teki, kindlasti tekib, nii imelik kui see ka poleks, ma tahan et neid tekiks, sest siis saab ennast proovile panna. Eks igaüks ole ennast juba proovile pannud igatepidi, küll võrkpallis või balletis;), siis nüüd saab kõike seda rakendada hoopis uute asjade peale.

Sellel aastal suvi Eestis oli väga mõnus samas raske. Kuradima soe ja mõnus oli, aga kuradima palju tööd sai tehtud selleks, et saaks reisi jaoks piisavalt raha. Terve Eesti sai läbi sõidetud. Enne suve oli see plaan ainult kahel, suve alguses oli juba neli liiget. Kõik liikmed on väga värvikad, kuid ühte neis pole siiani kohanud kui aus olla:P. Üks liikmetest on Ardo- Ida-Virumaa hirm:D, teine olen mina võrkpallur, kolmas on Andra, kellest ma mitte midagi ei tea ja siis neljas liige on Annika aka Baleriin aka Lepatriinu, keda hirmutavad 100kg siilid keset Tartu linna:D. Seltskond on väga hea, selles olen kindel ja kui aus olla, siis see ongi kõige tähtsam. Sealt tekib sõprus, mis loodetavasti kestab terve elu- üksteist peab hoidma!

Plaan on olla seal aasta, võibolla rohkemgi. Keegi kunagi ei tea, mis võib juhtuda- äkki olen juba mõne kuu pärast tagasi (kahtlen selles muidugi väga), aga vähemalt saan mina siis ütelda, et ma olen isiklikult käinud just nimelt selles kauges riigis, maailma teises otsas, saan ütelda, et olen reisinud, olen näinud maailma, olen täitnud oma kauaaegse unistuse! Pealegi me kõik oleme mõrvarid- tapame oma aega halastamatult- aga teeme siis seda vähemalt stiilselt (H)!

A sacred land!

This is the Dreaming land, the land of spirit ancestors
Of campfire and corroboree, of rock art and cave painting
A land of mosque and temple, of prayer book and philosophy text
A land of tribal elders and politicians.

And how slowly we have learnt, 60,000 years slowly, how to live with this land
And how slowly we have learnt, 200 years slowly, not to abuse this land
And how slowly we are learning, day-by-day slowly, how to share this land.

We who are black of skin, and white and brown and yellow
And sunburnt pink
Native and newcomer
Blue-eyed and brown-eyed and black-haired and fair-haired

We will live in harmony in this land
Because this is the Land of the Rainbow Serpent
And we are the Rainbow People.