Indoneesia

Istun rongis...kuulan Terminaatorit...ja lihtsalt vaatan ümberringi, mõeldes mitte millelegi muule kui lihtsalt elule tervikuna. Ja nii hea on, süda on rahul. Vaatad seda elu mis siin Austraalias käib, mõtled ka minevikule, mis on olnud, kuidas ise oled elanud- ükshetk maailm tundub nii väikene minu jaoks, tekib tunne, et suudan kõike teha. Mida veel hing oskaks tahta kui teha seda, mis sulle meeldib, näha kauged kohad ära, käia paradiisis ja seda veel kalli inimesega. Elus pole tähtis lihtsalt üks asi, elus on palju tähtsat. Kahjuks paljud inimesed ei pane kõike tähele, et ka kõige pisemad asjad, tegemised või olemised on tegelikult suure tähendusega. Alguses võibolla tundub, et on mõtetu, pärast tagasi vaadates saad sa sellest aru, kui tähtis see tegelikult oli. Õppige nägema asju enda ümber! Nüüd üks lause, mida soovitan kõigil kohe endale mällu graveerida: elus pole kõige tähtsam eesmärk, käige tähtsam on see, mis moodi see eesmärk saavutatakse- pole tähtis lõpp peatus, tähtis on see teekond sinna. Kõik on nagu nii võimalik, kui vähegi sellesse uskuda.

Oleme siis Bali poole teele, Indoneesiasse. Peame varakult kükitamise ära õppima, sest vetsupotte seal mail väga ei tunta :D. Asjad said pakitud, kellel väiksema vaevaga (vihje: mina ja Arts), kellel julma vaevaga (vihje: Andra ja Lepatriinu :D:D). Naljakas on see, et tüdrukud viskasid pooled asjad nagu nii ära, aga ikkagi on neid poole rohkem kui siia tulles :O, see on mingi David Copperfield-i teema vist :D:D. Täna õhtul 23:40 istume siis Perthist lennuki peale ja asume teele. Oleme seal terve kuu- ei suuda ära oodata juba. Seal pidi kõik väga odav olema- õlu ka :D:D:D. Me alustame kohe esimene päev liikumist Java saare suunas, see on kaugel ja peaks suht kaua aega võtma. Seal on ilusad vulkaanid mida tahaks näha ja see loodus- see pidi olema imeline. Oleme saanud infot Snaipri käest (aka Allan), eestlasest sõber keda kohtasime Austraalias muideks. Suured tänud kõigepealt temale. Tema on peaaegu kõik aasia riigid läbi käinud ja siis need pildid, need olid lihtsalt imelised.

Peaks vist veel viimase Lepatriinu nalja ka tegema. Nimelt viimased nädalad on  meil seal talus väga külm olnud :D:D. Magame paksude riietega, ilma naljata. Lepatriinu pakkis eile kõik asjad korralikult ära ning seega  ta magasi ilma magamiskotita, jah ilma, kuna see oli ju hästi ära pakitud  :D:D. Vähe sellest, läks ta hommikul varakult dušši alla ja arvake kas rätik võeti kaasa? Oo ei, kuna see oli nii hästi ära pakitud ju :D:D:D:D:D ja siis lihtsalt lasti veel ära kuivada :D:D.

Ma kindlasti täiendan blogi mitu korda Indoneesias, praeguseks aga over and out. Olge tublid ja pidage meeles, elus on palju head, lihtsalt peab oskama seda märgata.