Jaht

Siiani on tore olnud see, et ühtegi vaba päeva pole olnud, kogu aeg on tööd, aga jama lugu on see, et seda tööd on olnud keskmiselt ainult 4 või 5 tundi- seda tänu bossi valearvutustele, see ahv vaatas, et vaja on 12 inimest selle töö jaoks, aga tegelikult on palju. Ta ise tegi sellest ükspäev juttu ja rääkis, et hea oleks kui 3 inimest ära läheks, siis me teeniksime ka midagi, muidu suht mõtetu. Aga pole hullu, 3 eestlast lasevad jalga kohe varsti, neil oligi see plaanis. Töö on läinud üle melonite korjamisele. Tegemist on igavama tööga kui seda oli virsikute korjamine. Iga hommik ikka 4 ülesse ja 5st tööle. Melonid saavad korjatud juba kella 9ks keskmiselt. Kuna läheb suht kiiresti, siis me oleme kõigi eestlastega kokku leppinud, et nii kui boss ei vaata siis venitame kummi nii kuis saame :D:D. Iga päev naerame seda, et no tõepoolest enam aeglasemini teha ei saa, aga ikka saame suht kiiresti valmis. Meie seas need kaks sakslast ei saa asjast aru, miks peab venitama :D. Oleme rääkinud pikalt nendega, et no võtke hoog maha kui tahate raha teenida, aga tundub et jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja :D:D. Õnneks nüüdseks on nad natukene maha rahunenud ning ei jookse nagu noored põdrad põllupeal käru käes :D. Iga päev sööme ikka kilode kaupa seda melonit, see on lihtsalt nii hea, isu täis ei saa. Tegemist siis pole tavalise meloniga mida eestist saab osta, selle nimi on siin Rock melon. Ma ei oskagi ütelda mida ta meenutab, aga ta on kuradi hea.

Üks päev tuli meil siis tunne, et peame oma kurja plaani teoks tegema- kinni püüdma selle suure sisaliku (mille nimi on siis tegelikult goanna) ja ära praadima. Seoses selle nimega seletas Bill (meie boss) mulle, et tema nimi on täpselt nagu „go Annika, go Annika“ :D:D. Aga jah, plaanid tehtud otsisin omale korraliku raudlati, et saaks goannale vastu kaalikat anda. Arvasime me kõik, et see saab väga lihtne olema, sest mõned päevad tagasi hiilisin ma ühele ligi ja võtsin tagant sabast kinni ja see jooksis kohapeal nagu loll, keerutas tolmu ülesse :D:D. Läksime siis jahile, Lepatriinu juba leidis ühe, kutsus meid sinna, olime ta ümber mingi 1,5m kaugusel ja ma mõtlesin, et mis seal ikka, nätakas vastu pead ja korras. Panin siis esimese tou, sisalik nagu muuseas liigub natukene kõrvale. Nad on targad, lähevad esimese tihedama põõsa juurde ja siis seal ei saa mitte kuidagi vastu pead lüüa talle, vahetult enne puutub raudlatt oksi, mis on tema peakohal ja ta on ikka väga kiire reaktsiooniga. Kogu selle jahi jooksul leidis Lepatriinu 3 goannat ülesse, meie siis jälle üritame maha lüüa, aga edutult :D:D. Ta on lihtsalt nii kiire, täiesti lõpp. Aga seda ma ei jäta, pean ühe kätte saama :D:D. Järgmine kord võtan sabast kinni ja teise käiega annan vastu pead talle :D:D.

Billil tuli vend koos oma pojaga natukeseks appi siia. Vend on tal professionaalne känguru laskija. Ma olen juba algusest saadik Billile pinda käinud, et koledasti tahaks ühte kängurud lasta:D. Nüüd siis lõpuks läksime tema vennaga känguru jahile. Tal on Toyota maastur taga suure kastiga. Kasti tõstsime ühe diivani ja läksime 11kesi peale, jahile:D. Ei saanudki palju sõita, kui juba märkasime kängurusid. Natukese aja pärast tal poiss kõmmutas ühe maha- päris huvitav loom on. Veidikene saime edasi sõita ja teine oli juba käes (muideks kängurusid lastakse enamjaolt koertele söögiks siin, keegi ei viitsi seda süüa). Sõitsime siis veelgi edasi ja nägime veel neid. Allan (üks uutest eestlastest siin, kes on samuti jahimees) küsis, et äkki saaks ka lasta, ta siis sai ühe paugu teha, aga mööda :D:D:D:D, oii ma olen teda norinud seoses sellega. Ma panin talle nimeks Snaiper:D. Aga mina ka enne ära siit ei tule, kui olen saanud kängurud lasta. Liha muidugi võtsime omale, juba on potis äädikamarinaadis, varsti hakkame grillima seda :D:D:D. Liha tundub nagu Eesti metskitse oma, eks paistab.

Aeg on käes naljanupukestel, ei pea vist väga arvama, kes jällegi särab :D:D:D. Tegemist siis naiste loogikaga jällegi- see on neil väga väga väga paigas :D:D. Kõnnime Lepatriinuga siis melonite rea vahel ja üks melon oli ridade vahel. Kuna päike on siin tugev, siis melon oli seest paisunud ja ajas otsast mahla välja. Lepatriinu jällegi väga tõsiselt ütles, et vaata, see melon on marutaudis!! Ma lihtsalt naersin ennast tühjaks, eriti naljakas oli see, kui ta üles, et aga see on ju jumala loogiline :D:D:D, on küll jah, minu arust ka:D. Teine huvitav asi on üks teooria seotud jahiga. Nimelt Lepatriinule hakkas känguru jaht väga meeldima ja küsis minu käest õhtul igasuguseid küsimusi seoses jahiga Eestis. Küsimus oli selline, et miks ei või näiteks põtra lasta siis kui seda inimene tahab? Ma siis seletasin, et aga kas oleks siis mõtekas ja tore lasta põtra siis kui tal vasikad alles kõhus? Lepatriinu mõtles natukene ja pani ühe ägeda pirni maha, mis mul une võttis ära nagu noaga lõigatud:D. Nimelt ütles ta, et aga kui ma teen põdrale enne ultraheli ja vaatan kas on vasikas see või mitte:D:D:D:D.

Üks õhtu sai tehtud grilli. See päev sai ära rikutud Billi venna poolt. Tüüp lihtsalt tuli sinna meie juurde ja karjus kõigile näkku, et kes külmast on 8 kasti nektariine ära söönud, tegelikult ta süüdistas otse meid kõiki. Karjus ja loopis neid kaste :D:D, natukene naljakas oli, kuigi vahel tundus juba asi kahtlane, et ta kaotab kontrolli, aga ma olin valmis. Juba sellel hetkel kui ta loopis seal külmas neid tühje kaste, vaatasin ma et nii, nüüd esimese pauguga löön ta selili sinna ja siis tõmban ukse kinni ja jätan ta 2 tunniks sinna asjade üle järele mõtlema :D:D:D. Teine asi mille pärast ta vihaseks sai oli see, et me tegime känguru liha ära. Tegelikult pärast jahti panime need rümbad kõik koos külma ja sai räägitud, et need on  meile. Aga tema tahtis nad ise ära teha ja natukene meile maitsta anda (kuigi rääkis enne teist juttu). Õhtul grillides, tuli meid jälle sõimama, et kas me kombeid ei tea või, nimelt oli asi lihas. Kõigepealt mölises sellepärast, et temale polnud taldrikut välja toodud :D:D, et pidi ise võtma 2 sammu kauguselt, no mida veel. Teine asi juba viskas mul üle. Ta oli toonud ka kitse liha ja andnud sakslaste kätte, et grillige. Nad siis grillisid ja tõid meile ka igale ühe tüki liha. Ja siis hakkas pihta, Billi vend tuli sinna ja vaatas, et liha oli ainult üks tükk laua peal ja sõimas meid nii mis kole, igast sõnadega, mina ei saanud suud kinni hoida ja panin vastu :D:D. Aga vahet pole, elu on ikka lill. Me naersime kogu selle nalja peale siin ikka korralikult pärast :D:D. Sellise käitumisega jättis ta väga halva mulje endast. Vähe sellest, järgmine päev läksime tööle ja siis Bill tuleb hommikul ka naljaka jutuga, et nii, täna vaatame siis kes on töökamad ja nemad võivad tööle jääda (4 tükki ainult, kuigi meid oli 12 kokku). Noh sai siis tööle asutud ja juba Billi vend sõimas Allanit täiest kõrist, et mis sa siin nii aeglaselt teed jne. Allanil viskas üle ja panid pillid kotti ja tõmbasid minema, kõik Eestlased. Ega nad loomulikult ilma rahata ei läinud ära. Ootasid ja jamasid seal Billiga, see oli tõmmanud neil 4,5 h maha, on ikka naljahammas küll. Lõpuks nad ikkagi said raha kätte. Samal päeval oli ta aga nii õnnelik, et meie tööle edasi jäime, õhtul tegi meile ühe õlle välja ja naistele andis pudeli veini :D:D:D:D:D ta on ikka tõsiselt imelik vend. Meie peale ta pole eriti vihane nagu olnud, pigem kiidab, aga ei tea jah, eks paistab, mina siit enne ära ei tule kui raha käes pole. Ma olen suht kindel, et meiega ta millegi pärast ei jama, me oleme siin kõige kauem olnud ja ta usaldab meid suht palju.

Päris huvitav on jõulukuul olla sellises kohas, kus päike seniidis paistab lagi pähe ja palav on:D. Sellist jõulutunnet nagu polegi tekkinud, ainult üks jõuluvana on siin kes näkku vahib iga päev:D:D:D- Ardo. See ahv pole habet ajanud juba kuu aega vist, nagu soosiil näeb välja:D:D. Nalja saab meil siin ikka iga päev, igav ei ole veel hakanud:D. Aga ega ma midagi tarka ei oskagi rohkem rääkida :D. Eks varsti saan hakata tihedamini netis käime, paari nädala pärast.

Ilusat jõulukuud kõigile ;)